Päiksekreem vähendab nahavähi ja päikesepõletuse ohtu ja vähendab ka päikese nahka vanandavat toimet. Suve saabudes lähevad aga põhitõed kergesti meelest – näiteks kuidas päiksekreemi kasutada? Kui kaua peab pärast kreemi kasutamist ja enne päikese kätte minekut ootama ja kui kaua võib pärast päiksekreemi kasutamist ohutult päikese käes viibida? Ja kuidas see kreem üldse toimib?

Kõik päiksekreemid koosnevad kahest põhiosast, toimeainest ja emulsioonist.

Toimeaine kaitseb nahka päikese eest. Neid on kahte tüüpi: UV-kiirgust imavad ja UV-kiirgust peegeldavad. UV-kiirgust imavad toimeained on kemikaalid, mis imavad UV-kiirgust ja muundavad selle väga madalal tasemel kuumuseks. Enamik inimestest isegi ei märka seda, et väike osa inimestest väidab, et päiksekreem tekitab neile ebamugavat palavustunnet. UV-kiirgust imavaid kemikaale nimetatakse ka „orgaanilisteks“, sest need sisaldavad süsiniku aatomeid – kõigi orgaaniliste ainete alust. Mõned imavad spektri UVB-osa, mis põhjustav teadaolevalt päiksepõletust ja soodustab nahavähi teket. Teised imavad spektri UVA-osa. Hiljutised uuringud on näidanud, et pikemad UVA-lainepikkused tungivad naha sügavamatesse kihtidesse ja soodustavad nahavähi teket DNA kahjustamise vastase immuunreaktsiooni rikkumise teel. Seetõttu soovitatakse kasutada „laia spektriga“ päiksekreemi, sest see tagab kõige parema kaitse. UV-kiirgust peegeldavateks toimeaineteks on peamiselt oksiidid, näiteks tsinkoksiid või titaanoksiid, mis imavad ja hajutavad UV-kiirgust. Enamik päiksekreemidest sisaldab tavaliselt rohkem kui ühte ja sageli kuni kuute või enamat toimeainet.

Emulsioon – losjoon, piim, kreem, õli, vaht või geel – transpordib toimeainet. See koosneb tavaliselt teatud õli ja vee kombinatsioonist ja teistest headest koostisainetest. Need on väga tähtsad, kuna need tagavad toote säilivuse poeriiulil ja teie kapis. Need aitavad ka kreemi veekindlaks muuta, mõjutavad seda, mis tunde kreem teie nahale jätab ja kuidas see lõhnab ning kui hästi see nahaga haakub.

Päiksekreem tagab kaitsva filtri, mitte ei blokeeri. Mõelge näiteks ukse ette paigaldatavale putukavõrgule: õhk pääseb sellest läbi, putukad aga mitte. Ka teie poolt valitud päiksekreem lubab väiksel UV-kiirguse hulgal teie nahani jõuda.

SPF tähendab päiksekaitsefaktorit. See näitab, kui palju UV-kiirgust pääseb läbi kreemi. Mida kõrgem number, seda vähem UV-kiirgust läbi lastakse. Kreem kaitsefaktoriga SPF 30 laseb teie nahani ühe kolmekümnendiku ehk ca 3,3% UV-kiirgusest. See tähendab, et kreem filtreerib 96,7% UV-kiirgusest. Kreem kaitsefaktoriga SPF 50 filtreerib 98% ja laseb läbi ühe viiekümnendiku ehk 2% UV-kiirgusest. Seega, ehkki tundub, et SPF 30 ja SPF 50 kaitseomaduste vahel on suur erinevus, on see tegelikult üsna tagasihoidlik (1,3%). Teisisõnu – kui teie kaitseta nahale ilmuksid päiksepõletuse tunnused 10 minutiga, siis kaitsefaktoriga SPF 30 päiksekreemi õigesti kasutamise korral väheneks põletuse tekke kiirus nii, et selleks kuluks 30 korda rohkem aega ehk kokku 300 minutit. SPF 15 korral kuluks selleks 150 minutit, SPF 50 korral aga 500 minutit. Nii oleks see aga täiuslikus maailmas. Kui kavatsete päikese käes viibida 500 minutit (rohkem kui kaheksa tundi!), saaksite ainult päiksekreemile lootma jäädes ilmselt siiski päiksepõletuse!

Mikroskoobi all vaadates koosneks nahk reast tippudest ja vagudest. Päiksekreemi kasutamine umbes 20 minutit enne päikse kätte minemist jätab tootele aega läbi vagude voolamiseks ja korralikult nahaga haakumiseks. Paljusid päiksekreeme soovitatakse iga paari tunni järel taas nahale kanda. Võite sellest mõelda kui majaseina värvimisest. Esimene kattekiht katab üsna palju, ent palju parema kaetuse saavutate siis, kui kasutate kreemi taas olles 20-30 minutit päikse käes olnud – kui esimene kiht on „kuivanud“. Nii katate ka kohad, mis võisid esimesel korral vahele jääda või saada liiga õhukese kattekihi.

Kasutage päiksekreemi rohkesti. Enamik inimestest kasutavad liiga väikse osa (üks kuni kolm neljandikku) sildil toodud kaitstuse tagamiseks vajalikust päiksekreemi kogusest. Heaks rusikareegliks on üks teelusikatäis ühe jäseme kohta. Lisage veel üks lusikatäis näo keha esikülje ja selja jaoks. Kui kannate rannariideid, teeb see kokku seitse teelusikatäit (35ml). Kandke kreem nahale ja hõõruge laiali. Kui tegelete aktiivse tegevusega (higistate, kuivatate end rätiga, nahk puutub füüsiliselt kokku materjalidega, mis võivad kreemi maha hõõruda) kasutage toodet uuesti kahe tunni möödudes ka juhul, kui pudelil on kirjas, et toode püsib neli tundi veekindlana. Samuti tasuks kontrollida, et päiksekreemi aegumistähtaeg ei ole möödunud.

Kasutage naha kaitsmiseks ka muid vahendeid. Kandke mütse ja rõivaid, kasutage päiksevarju ja jääge kõige intensiivsema UV-kiirgusega perioodidel siseruumi. UV-kiirgus on kõige intensiivsem tavaliselt siis, kui päike on kõige kõrgemal, ehk keskpäevast kuni kella poole üheni. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab juhul, kui UV-indeks on vähemalt 3, nahka päikese eest kaitsta.

Päikese kätte ei maksa jääda kauemaks, kui on vajalik plaanitud tegevuse lõpetamiseks. Vaid sellepärast, et olete kaitstud päiksekreemi „raudrüüga“ (mida see endast ei kujuta) päikse kätte jäämine on halb mõte. Ka siis, kui järgite kõiki häid nõuandeid, eemaldavad tavapärased igapäevased liigutused – vee silmast pühkimine, sügeleva koha kratsimine, lapse kallistamine, puutüve vastu minek või sõbra puudutamine – päiksekreemi kaitse või vähendavad selle tõhusust. Ja ärge unustage, et kreem filtreerib päiksekiirgust, mitte ei blokeeri seda.

Ja viimaks, kas päiksekreemi nõuetekohase kasutamise korral saab üldse päevituda? Tegelikult mitte. Kui päiksekreemi kasutatakse nõuetekohaselt ja see vähendab naha kokkupuudet UV-kiirgusega, takistab see ka bioloogilist päevitumise protsessi.